[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

allamäge minema; allamäge veerema; allamäge käima
1. endisega võrreldes halvemini minema, halvemaks või kehvemaks muutuma
♦ Äriasjad läksid allamäge, vaevalt tuldi ots otsaga kokku.
♦ Kolhoos on allamäge läinud, rahvas ei saa isegi korralikku palka.
♦ Õppimine läheb aina allamäge – tunnistusel on puha kolmepuru.
♦ Andekas mees oli, mis sest, et viimasel ajal hakkas äriga allamäge käima.
♦ Tervisega hakkab allamäge minema.
2. vaimselt, moraalselt manduma
♦ cit Kas jälle viina võtmas? Tahab kohe allamäge minna. P. Krusten
♦ cit... Tema ainus mõte on nüüd –/ lunastada oma süü./ Ise ta kõik on pildunud segi./ Ise allamäge ta käind. J. Kärner

{end} vinklisse keerama; {end} vinklisse viskama
pikali viskama, pikutama hakkama
♦ cit Poisid, mina keeran vinklisse. V. Gross
♦ cit... tuli üks võõras mees, kui ma parajasti olin enese vinklisse keeranud. R. Tiitus

hinge alla panema; hinge alla pistma; hinge alla viskama; hinge alla võtma; hinge alla keerama
midagi sööma või jooma
♦ Viskaks õige midagi hinge alla!
♦ Pange need pirukad hinge alla.
♦ Sul kõht tühi, võta midagi tahedamat hinge alla.
♦ Pistis taldrikutäie kuuma suppi hinge alla.
♦ Ta on mitu kannu õlut hinge alla pannud.
♦ Viskas südametäiega mitu pitsi hinge alla.
♦ Pani hüvastijätuks väikese hinge alla.
♦ Pistis tropid hinge alla.

kaela kahekorra keerama; kaela kahekorra käänama
maha lööma, hävitama, lõppu peale tegema
♦ Ähvardas oma vihamehel kaela kahekorra keerata.
♦ Ma keeran sul kaela kahekorra!

keresse (kerre) ajama; keresse (kerre) keerama hlv
ära sööma
♦ Näljane mees keeras kaks kausitäit suppi keresse.
♦ cit „Ilmaaegu ja ainult tervise rikkumiseks ajab inimene endale kõiksugust toidukraami kerre,“ tavatseb Rist lõunatunnil teistele töölistele seletada. L. Kibuvits

keret maha keerama; keret maha tõmbama; keret maha panema
pikali heitma, puhkama heitma
♦ Näe, küünis värsket heina küll, keerame kered siinsamas maha.
♦ cit Ka teomees on söömise vahepeal lõpetanud ja tõmbab kere nurgas oleva koiku peale maha. E. Vilde

kihva keerama; kihva panema
1. ära rikkuma, nurja ajama
♦ Ära lase seda kobakäppa masina ligi, keerab veel midagi kihva.
♦ Keeras oma tujudega kogu ilusa õhtu kihva.
♦ Ta võib kogu elu, asja, plaani kihva keerata.
♦ cit Pani kihva kõik sugulaste jõupingutused. H. Angervaks
2. ära sööma
♦ cit Noh – tema pakkus (süüa) ja mina pistsin kihva. E. Vilde
♦ cit... küllap see mees keeras ise kihva selle toidu, mis kotermannile pidi viima. A. Kaskneem

kinni keerama
ära sööma
♦ Keeras korraga kinni kaks praadi.

kokku keerama
midagi halba, segast toime panema
♦ Mina seda klaarima ei hakka, mis sa siin kokku oled keeranud.
♦ Mine tea, mis jama ta võib kokku keerata.

kraane kinni keerama
krediidi või rahasaamise võimalusi ära võtma
♦ cit Kuidas võisidki Haamerid leppida, et kraanid neile kinni keerati. L. Vaher

krunni keerama
nurjama, ära rikkuma
♦ Tahtsime matkale minna, aga asi keerati krunni.

kärna keerama; kärna panema
1. äigama, virutama, matsu, obadust andma
♦ cit... aga kui ikka kärna (püssist) panid, olgu siis lind kui kaugel tahes – otsekohe tabas. H. Nurmik
2. kellelegi halba tegema
♦ Keeras mulle oma kaebekirjaga sellise kärna, et ma pole sellest siiamaani toibunud.

mitte juuksekarvagi kõverdama; mitte juuksekarvagi kõveraks keerama; mitte juuksekarvagi kõveraks käänama [kellelgi]
kellelegi mitte kõige vähematki kurja, halba, viga tegema
♦ cit... kui see naine sind oma kaitse alla võtab, siis ei kõverda sul keegi juuksekarvagi. E. Rängel
♦ cit Ei ole Sass kellegi juuksekarva kõverdanud. Mis see Peeter siis temale (teeb)? R. Sirge

mokka keerama
ära rikkuma, nurjama
♦ Keeras ilusa ettevõtmise mokka.
→ mokka ajama

mäest alla minema; mäest alla veerema
endisega võrreldes halvemini minema, halvemaks või kehvemaks muutuma; vaimselt, moraalselt manduma
♦ cit Ja nõnda läks Tooma tee aeg-ajalt mäest alla, see on hea poolt kurja poole. J.V. Jannsen
→ allamäge minema

nagu kass ümber palava pudru käima {keerlema, keerutama, ...}; nagu kass palava pudru ümber käima {keerlema, keerutama, ...}
ääri-veeri millestki rääkima, mitte söandama otse välja öelda
♦ cit Ta ei oska isegi Tiina-taolist tüdrukut võita, käib nagu kass palava pudru ümber. A.H. Tammsaare
♦ cit „No räägi siis ometi,“ käratasin, „mis sa keerutad nagu kass ümber palava pudru.“ H. Luik
♦ cit Ole nüüd täitsa ja ütle ära, mis sul mõttes on, ära käi nagu kass ümber palava pudru. V. Riis

nagu (kui) orav rattas (rattal) {keerlema}
pidevalt askeldama, toimetama
♦ Juba praegu keerlen hommikust õhtuni nagu orav rattas, mis siis veel saaks, kui lapsi rohkem oleks.
♦ Ikka töö ja kodu, kodu ja töö, nagu orav rattal.

nagu (kui) vurr keerlema; nagu (kui) vurrkann keerlema
kiiresti toimetama või askeldama
♦ Keerlen päev otsa nagu vurr, aga ikka ei jõua kõike ära teha, mis tarvis.
♦ Perenaine keerleb köögis nagu vurr, et õigeks ajaks omadega valmis jõuda.
♦ See oli rahutu ja elav laps, kes keerles ringi kui vurrkann.

nina kukla taha lööma; nina kukla taha keerama
kellelegi peksa andma, kedagi näkku lööma
♦ cit... lööks sellel kõlkapüksil esimese täiega nina kukla taha... J. Peegel
→ nina üles lööma

nina vinklisse lööma; nina vinklisse keerama
kellelegi peksa andma, kedagi näkku lööma
♦ Ähvardas tal nina vinklisse lüüa, kui ta tüdrukut rahule ei jäta.

nässu ajama; nässu keerama
ära rikkuma
♦ Poleks uskunud, et oskab asja nii nässu keerata.
♦ Otsustas mu sõidu nässu ajada, sest talle oli see vastumeelt.

oinasarveks keerama [kedagi]
kedagi täielikult murdma, allutama
♦ cit Tädi... uhke oma jõule, ta oleks võinud kõik oma „ülemused“ oinasarveks keerata. J. Smuul

otsa ümber keerama; otsa ümber pöörama
{poolelt} teelt tagasi tulema
♦ Edasi me ei sõitnud, keerasime otsa ümber.
♦ cit Pontu pöörab otsa hoopis ümber, jookseb saba jalge vahel hoides koju. A. Jakobson

pea peale pöörama; pea peale keerama
1. segi paiskama
♦ Selline hinnatõus võib tavalise inimese elu pea peale pöörata.
♦ cit Sõda pöörab ka Tallinnas elu ja inimeste vahekorrad pea peale. P. Kuusberg
2. moonutama
♦ cit „Ära pööra minu sõnu pea peale,“ vastas Karin ägestudes. A.H. Tammsaare

peas keerlema
mingist mõttest, asjaolust väga haaratud olema, pidevalt kellelegi või millelegi mõtlema; meelde jäänud olema, meeles olema
♦ Peas keerles üksainus mõte – ta on mu maha jätnud.
→ peas olema

pers(s)e keerama vulg
ära rikkuma, untsu ajama, kasutuskõlbmatuks tegema
♦ Keeras elu persse.

pintslisse keerama
ära sööma või jooma; ära rikkuma, kõlbmatuks tegema, hävitama
♦ Keeras kaks taldrikutäit suppi pintslisse.
→ pintslisse panema

selga keerama; selga pöörama [kellelegi-millelegi]
kellestki või millestki lahti ütlema või loobuma
♦ Õnn pööras mulle selja.
♦ Pöörasin illusioonidele selja.
♦ Keeras isakodule selja.
♦ Pööraku kõikidele muredele selg.
♦ Eestlane ei pööra oma rahvusele selga.
♦ Ühiskond on talle selja pööranud.
♦ Sa oled reetur ja me kõik pöörame sulle selja.

tuksi (tuksu) keerama; tuksi (tuksu) ajama
ära rikkuma
♦ Keeras ilusa päeva tuksi.
♦ Selle maa pärast on ta kogu oma elu tuksi keeranud.
♦ Katsu sa mu karjäär tuksi keerata!
♦ Kogu päeva töö on tuksi aetud.

untsu keerama
ära rikkuma, nurja ajama
♦ Keeras ilusa asja untsu.
→ untsu ajama

uut lehekülge keerama; uut lehekülge pöörama; teist lehekülge keerama; teist lehekülge pöörama
midagi kardinaalselt muutma
♦ Arvutite kasutamisega pöörati uus lehekülg informaatikas.
♦ Ta pööras oma elus uue lehekülje.

vussi keerama
ära rikkuma, nurja ajama
♦ Keeras teiste sõidu vussi.
→ vussi ajama

[kellegi] ümber keerlema; [kellegi] ümber keerutama
meeldida püüdes pidevalt kellegi seltsi otsima
♦ Ta oli kena poiss ja tüdrukud keerlesid kogu aeg ta ümber.
♦ Neiu ümber keerles juba ammu üks vibalik austaja.
♦ cit Sergei ümber keerles alati trobikond imetlevaid soldateid ja seersante. L. Merzin
♦ Nägusa peretütre ümber keerutas mitu kavaleri.
♦ cit Anne oli jälle hakanud Osku ümber keerutama, too aga hoidis Annest hoolega eemale. H. Lepik

ümber sõrme mässima; ümber sõrme mähkima; ümber sõrme keerama; sõrme ümber mässima; sõrme ümber mähkima; sõrme ümber keerama
kedagi oma tahte alla painutama, oma tahte, meelevalla alla saama, kellegi üle täielikult valitsema hakkama
♦ cit Poiss oli tal pehme käes, et mähi ümber sõrme. H. Raudsepp
♦ cit Olgu siis vahest, et kui saad kätte mõne sihukese hea tossikese, kelle saad mässida sõrme ümber ja kes kuulab sõna... R. Roht
♦ cit Mis juhtijat minust nõnda on? Ma lasin neil end ümber sõrme keerata. R. Sirge